Espozisaun no Apoiu Promosaun

MAI ITA HATENE PROGRAMA NO SERVISU IADE
SAIDA MAK IADE?
Instituto de Apoio ao Desenvolvimento Empresarial (IADE) estabelese ho decretu lei numeru 24, 4 Junu, 2012 nebe tuteladu ba Ministro Coordenador dos Assuntos Economicos ho ninia padraun hanesan Instituisaun Publiku no Autonomo. Baseia ba decretu lei refere fornese papel prinsipal ba IADE atu fo apoio desenvolvimento empresarial iha Timor-Leste. IADE iha ninia ramu sira iha municipio hotu-hotu nebe hanaran ho Centro Desenvolvimento Empresarial (CDE) inklui RAEOA-Oecusse. Iha mos rekursu humanus rasik nebe kuaze maioria ninia funsionariu no formador sira mai husi strata Lisensiatura no permanente.
Baseia ba decretu lei refere fo kompetensia ba IADE atu apoio no desenvolve setor privadu sira no fahe ba servisu prinsipal 3 mak hanesan :
1. Servisu asistensia teknika (Kapasitasaun/Formasaun)
2. Apoio Empresarial
3. Reseitas
1. Servisu Asistensia Teknika
Servisu asistensia teknika maka servisu hirak nebe fornese apoio desenvolvimento rekursu humanus empresario sira atraves programa formasaun hodi nune’e setor privado sira iha konhesementu nebe adekuadu hodi implementa sira nia negosiu depois tuir formasaun refere. Iha programa nemos IADE sei halo akompahamentu no akonselamentu ba ita nia empresario sira atu garante implementasaun konhesementu nebe diak iha negosiu ida nia laran. Iha aktividades ida ne’e IADE iha ninia tipu formasaun oin-oin nebe bele mai husi formasaun jestaun negosiu basiku, mediu no avansadu nomos tipu formasaun relevantes seluk tuir nesesidades Empresarial iha Timor-Leste. Tuir mai ita bele hare tipu formasaun hirak mak hanesan :
- SIYB (Start and Improve Your Business) :
- Buka Idea Negosiu (BIN)
- Komesa Ita nia Negosiu (KIN)
- Hadia Ita nia Negosiu (HIN)
- Get Ahead (Gender Entrepreneur Together Ahead)
- Agro-Negosiu
- HIN Turismo
- IYES (Formasaun antes partisipa Feira)
- Jogu Fila Liman (JFL)
- Literasia Finanseira
- BGF (Business Group Formulation)
- Kontratores
- Akompanhamentu no Akonselamentu Empresarial
a. Business Counseling
b. Business Coaching
2. Apoio Empresarial
Iha parte ida ne’e IADE fornese apoio empresarial ba setor privadu sira hodi hasae liutan sira nia kapasidade rekursu no forsa hodi fortifika liutan sira nia implementasaun negosiu, negosiu nebe sira iha ona. Ba servisu ida ne’e fornese apoio oin-oin ho ninia alvu sira maka joven nomos sira nebe ninia negosiu existe ona. Komposisaun aktividades iha Apoio Empresarial nian mak hanesan :
1. Kompetisaun Planu Negosiu Inovativu (KPNI)
2. Fasilidade Inkubasaun Negosiu
3. Peskiza Merkado
4. Ligasaun Negosiu
5. Feira
6. Marketing Plus
7. Event Organiser (EO)
3. Reseitas
Reseitas hanesan aktividades rekolha rendimentu ida husi fa’an/aluger aktividades ka programa ka Patrimonio hotu-hotu nebe bele hetan husi em termus osan ka sasan ruma husi Individual ka Instituisaun nebe haktu’ur iha Lei nia okos. Parte ida ne’e hanesan aktividades prinsipal datoluk husi aktividades prinsipal nebe mensiona iha leten. Reseitas hanesan aktividades rekolha orsamentu ka kustu ruma husi ita nia parseiru desenvolvimentu sira tantu Guverno, Agensia Internasional nomos Organizasaun Naun Govermental (ONG) sira nebe mai husu ita nia tulun ba ita nia servisu ka programa ruma. Reseitas fahe ba parte rua :
a. Reseitas husi operasional
b. Reseitas husi laos operasional
Iha IADE nasional bele kontaktu direta mai :
Diresaun Nasional ba Koordenasaun Operasional (DNCO-IADE) atraves Departementu Informasaun, Promosaun no Apoio Empresarial ho numeru kontaktu : 78321135, 73888557, 77193227 / bele Asesu ba Pajina Facebook IADE mata dalan ba negosiu Timor-lesta.

HISTORIA SUSESU
Husi: JOÃO SOARES (ANIS ERTILEN)
João Soares, ne’ebé mos koñesidu ho naran Anis Ertilen, hahú nia jornada negosiu ho pasu ki’ik maibé iha vizaun boot. Iha tempu uluk, nia iha de’it planta ai-funan iha uma oin, ne’ebé ikus mai transforma sai hanesan jardim ida ne’ebé furak no atrativu. Hosi ne’ebá, nia hahú fa’an ai-funan iha Pot no plastiku, liu-liu hahú ho ai-funan mawar.
Nia negosiu hahú hetan atensaun bainhira nia partisipa iha feira ne’ebé organiza husi Banco Central iha Maubisse. Iha eventu ne’ebá, nia hetan oportunidade boot atu simu vizita husi Governador Banco Central, Abrão Vasco Gonçalves, ne’ebé motiva liu tan nia atu kontinua dezenvolve nia negosiu.
Iha tempu pandemia COVID-19, bainhira governu bandu importasaun ai-funan husi rai liur, João haree ida ne’e sai hanesan oportunidade iha difikuldade. Nia hahú fornese ai-funan lokal hanesan talas no krisan, hodi responde ba nesesidade merkadu. Maski nune’e, nia enfrenta dezafiu boot liu-liu falta bee atu rega ai-funan. Atu hatan ba problema ida ne’e, nia uza motor hodi lori bee loron-loron, to’o dala hitu iha loron ida, ho kapasidade besik litru 75.
Ho determinasaun no esforsu boot, nia loke espasu foun no kontinua halo expansaun. Ikus mai, nia hetan apoiu husi PARCIC ne’ebé ajuda instala sistema bee mos, ne’ebé fasilita tebes prosesu rega ai-funan no aumenta produtividade.
Apoiu ida ne’e la’ós de’it iha infraestrutura, maibé mos iha kapasitasaun. Iha tinan 2023, Anis Ertilen partisipa iha formasaun iha Leo Rema, Munisípiu Ermera, durante loron lima. Tinan tuir mai, 2024, nia hetan oportunidade tuir tan estudu komparativu iha nasaun vizinhu, Indonesia. Husi esperiensia ne’ebá, nia lori fila fali ai-funan oin-oin hanesan krisan, mawar, sedap malam, casablanca no variedade seluk tan.
Ho kualidade produtu ne’ebé diak no kontinuidade fornecimentu, nia negosiu hahú hetan konfiansa husi loja ai-funan oin-oin, hanesan Serena Shop, Flower, no Divilas. Sira simu ai-funan husi João hodi fa’an fila fali ba konsumidor sira.
Iha tinan 2025, João prova tan nia kapasidade liu husi tuir kompetisaun planu negosiu inovativu (KPNI) ne’ebe realiza husi Instituto de Apoiu Au Desenvolvimentu Empresarial (IADE). Ho preparasaun ne’ebe diak, nia konsege sai manán na’in no hetan primeiru lugar iha kompetisaun ne’ebá. Rezultadu ida ne’e la’ós de’it fó prestíjiu, maibé mos aumenta nia koñesimentu kona-ba oinsá halo planu negosiu ne’ebé forte no sustentavel.
Daudaun nee, nia negosiu kontinua dezenvolve. Green house ne’ebé uluk iha de’it rua, agora aumenta sai ha’at, ho medida metru 11 – 36, 16 – 24, 9 – 34 no 13 – 24, no nia iha planu atu halo expansaun liu tan iha futuru. Transporte ne’ebe uluk hahu ho motorizada ida agora aumenta ba motorizada rua no kareta kijang new Carry ida ne’ebe hanaran mos “Aifunan Ertilen”.
Susesu ida ne’e mos atrai atensaun husi lideransa no entidade importante sira iha rai laran no rai liur. Atividade João nian hetan vizita husi Presidente RDTL, SECOP, Embaixador Japão, PAM Munisípiu Ainaro, Diretora Agricultura, Komandante PNTL Munisípiu Ainaro, Direktur Exekutivu IADE no autoridade seluk tan iha área Maubisse.
Daudaun nee, área kobertura distribusaun ai-funan fresku husi Ertilen kuaze to’o Timor-Leste tomak, ne’ebé hatudu katak negosiu ida ne’e la’ós de’it susesu iha nivel lokal, maibé mos kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasional.

Espozisaun produtu lokal iha Palacio Dili.
Espozisaun mak forma importante atu hatudu kualidade no inovasaun hosi produtu lokal sira. Através espozisaun, emprendeadór sira bele fó hatene ba publiku kona-ba servisu sira-ne’ebé sira halo, no bele hetan oportunidade atu estende merkadu. Espozisaun ida mak lakon buat balu hanesan promosaun, komunikasaun, no kolaborasaun iha entrepresa sira.
Durante espozisaun, partisipante sira bele halo apresentasaun vizual kona-ba produsutu sira, halo demonstrasaun direto, no fó espikasaun kona-ba objetivu entrepresa. Publiku ne’ebé vizita espozisaun sei hetan informasaun klaru, no bele halo kontaktu direto ho emprendeadór sira. Aspektu ida ne’e importante atu aumenta konfiansa hosi konsumidór ba produsutu lokal.
Espozisaun importante tebes iha dezenvolvimentu ekonomia lokal. Governu, organizasaun sivil, no sektor privadu tenki kontinua fó apoiu ba atividade sira-ne’e. Espozisaun bele sai plataforma forte atu valoriza kreatividade timoroan sira, fo motivasaun ba inovador sira, no simultaneamente aumenta sentidu orgulho nasional.